Küttesüsteemid ja kütteseadmed

Tänapäeva levinumad kütteseadmed on soojuspumbad. Soojuspumpasid on mitut erinevat liiki: õhk-õhk soojuspumbad, õhk-vesi soojuspumbad ja maasoojuspumbad.

Kõik küttelahendused, mis eelnevalt nimetatud, on keskkonnasäästlikud ja väga madalate küttekuludega. Soojuspumpade kasutamisel säästab kuni 80% tavapärastest küttekuludest, mis põhinevad fossiilsetele kütustele.


Soojuspumbad on küttesüsteemid, mida on mugav kasutada ja puhastada, samuti sobivad need erinevat tüüpi hoonetesse: eramajja, büroohoonesse, suvilasse jne.


Küttesüsteemid põhikütteks


Kütteseadmed, mis sobivad põhikütteks, on õhk-vesi ja maasoojuspump. Nende peamine erinevus õhk-õhk soojuspumba kõrval on just see, et need sobivad hoone põhikütteks.

Mõlemad küttesüsteemid tagavad mugava ja soodsa kütte eramusse, kontorihoonesse jt majadesse.


Õhk-vesi soojuspump kogub soojusenergiat välisõhust ja juhib selle vee kaudu hoonesse. Soojusenergiat saab kasutada nii kütteks kui ja tarbevee soojendamiseks.

Õhk-vesi soojuspump kasutab soojusenergia saamiseks taastuvaid allikaid, mistõttu on seadme töö keskkonnasäästlik. Vaid soojusenergia pumpamiseks peab soojuspump kasutama elektrienergiat, kui ka selle osakaal on madal: umbes 1 kWh energia kasutamisega suudab soojuspump toota 3-5 kWh soojusenergiat. Õhksoojuspumba kasutegur ehk COP sõltub seadme mudelist ja võimekusest.


Maasoojuspump on küttesüsteem, mis kasutab soojusenergia saamiseks maakütet: maapinda salvestunud soojusenergia kogutakse kokku vastava maakütte kollektoriga, mis paigaldatakse maa sisse.


Maasoojuspumba keskmine kasutegur on sarnane õhk-vesi soojuspumbale. Maaküte tagab ka madalate küttekuludega kütmise ja pikaajalise investeeringu maja küttesüsteemi.


Maasoojuspumba paigaldamiseks on vaja vaba maapinda hoone ümber: umbes 1-ruutmeetrilise pinna kütmiseks on vaja 3,6 ruutmeetrit vaba pinda. Kui suur pind hoone ümber puudub, on soovitatav paigaldada õhk-vesi soojuspump, mis ei vaja paigaldamiseks suurt pinda.


Teised küttelahendused


Lisaks maasoojuspumbale ja õhk-vesi soojuspumbale on võimalik nii eramajadesse, korteritesse ja büroodesse paigaldada ka õhk-õhk soojuspumpa.


Õhksoojuspumbad on aga küttelahendused, mis sobivad ideaalselt lisakütteseadmeks hoonesse. Õhk-õhk soojuspumbad on levinud puuküttega hoonetes, kus soojusenergia toodetakse kahe erineva kütteseadme poolt.

Kõik soojuspumbad on keskkonna- ja rahakotisäästlikud, niisamuti ka õhk-õhk soojuspumbad. Töötamise efektiivsust iseloomustavad tehnilised näitajad: kasutegur ja võimsus. Õige võimsusega ja kasuteguriga seadme valik sõltub hoone suurusest, soojapidavusest, planeeringust jms näitajatest.


Õhk-õhk soojuspump ei tööta väga efektiivselt madalatel välistemperatuuridel, mistõttu -20kraadine ilmastik eeldab lisakütteallikat. Samuti ei suuda õhksoojuspump üksinda kütta suuremat korterit, tervet büroohoonet ja eramaja. Põhjamaisesse kliimasse sobiliku õhksoojuspumba valiku tegemisel aitavad meie eksperdid, konsulteeri spetsialistiga ja leia sobiv kütteseade enda koju, kontorisse.


Küttesüsteemi valik võib tunduda esialgu keerulisena, kuid pöördudes meie ekspertide poole, aitavad nemad valida teie kodule, büroole sobiva küttelahenduse. KliimaMarketi küttesüsteemide müük toimub üle Eesti – võtke meiega ühendust ja leiame parima lahenduse!